Teadlaste ÖÖ

Energiasäästunädalal toimus meil ÖÖkool. Öökoolis on põhirõhk pandud teaduse tegemisele ning laboratooriumites toimetamisele, ei puudunud ka teadlaste disko. Teadlased võõrsilt korraldasid meile teadusnäituse, kus tehti katseid kodukeemiaga. Eriti põnev oli näha kuidas saame õhupalli ja juustega elektrit teha.
Selleks ööks valis iga klass valis endale teadusharu ning valmistas ette enda tutvustamise. Meie olime kirjandusteadlased ning kehastusime tuntud kirjandustegelasteks. Meie kostüümid olid ümbertöödeldud vanadest riietest. Öökoolis saime kõik koos praktikas proovida kui kaua saab olla, et laelampe põlema ei pane. Harjutasime pesemist käitudes veega kokkuhoidlikult. Toimus ka projekt "Tuled kustu, kui kedagi pole".

Infominutid

Energiasäästunädala raames olid meil iga päev kogunemise ajal infominutid, kus rääkisime vee kokkuhoidmisest, energiasäästmisest ning jäätmete vähendamiseks. Tavaliselt on meil esitluste ajal ka PowerPoint ettekanded, kuid sellel nädalal hoidsime elektrit kokku, sest vahvaid ettekandeid saab teha ka elektrit kasutamata. Piisab vaid positiivsest energiast,mida õpilastel jagub kuhjaga.

Kaltsukas

Tekstiiltooteid toodetakse aastas ligikaudu 70 miljonit tonni, sellest puuvillast 25 miljonit ja inimese loodud
materjalidest 38 miljonit tonni. Kogu majapidamise aastasest prügist moodustavad riided, jalanõud, aksessuaarid ja muud tekstiilesemed umbes 4-5% ehk igaüks võib ise arvutada, kui palju prügi ta aastas toodab ning kui palju riideid ja jalatseid ligikaudu ära viskab.

Teise ringi riideid on vaja mitmel põhjusel. Kõige ilmsem on tõenäoliselt see, et nende hind on odavam kui uutel rõivastel. Kuid ka see on oluline, et riiete eluea pikendamine säästab meie keskkonda - vähem riideid visatakse prügimäele ning uusi esemeid on vaja vähem toota. Näiteks ühe uue T-särgi tootmiseks kulub sama palju energiat, kui 30 T-särgi taaskasutusse võtmiseks. Polüestrist valmistatud esemete puhul on võrdarv veelgi suurem: 1 uus fliispusa = 50 fliispusa taaskasutamisega.

Allikas: Bioneer

Meie oleme taaskasutuse poolt ning hindame ka teise ringi riideid:) 

Kohale tulnud rahvas

Shoppamaaaaa!

Laste joonistused "Loodust peab hoidma!"

Elis

Mihkel

Rihard

Lyana

Energiasäästunädala raames koostatud muinasjutud loodusest :)

KAVILDA ÜRGORG JA JÄNES

Elas kord üks jänes kes rändas ilmast- ilma.

Ta oli hea tervise ja iseloomuga. Talle meeldis rännata. Talle meeldi puhtust ja loodust hoida. Ta pesi end iga päev, toitus korralikult ja ta tegi sporti. Kord jõudis ta Kavilda Ürgorgu ja nägi teeääres musta, räpast prügikasti. Seal sees märkas ta musta, räpast pahaiseloomuga  Prügihunti. Jänes kohkus, ta läks nii kurjaks, et ta oleks äärepealt prügikasti ümber tõuganud. Prügihunt märkas jänest ja päris Kes oled kust pärit.

Olen jänes Puhtu ja tulen säravast allika veest ja puhastest metsa lagenditest, aga nagu ma näen, siis see küll puhas mets pole. Prügihunt vihastas ja ütles to-hoh tonti sind peaks siit metast küll välja viskama. Seejärel jänes ütles, et mina kavatsen küll

selle oru puhtaks teha ja läks endale varjualust otsima. Hunt kes oli prügikastis ütles, et

selle asja peaks küll joondeajama ja hakkas prügi kastist prügi välja loopima. Jänes leidis endale varjualuse ja hakkas kohe mõtlema kuidas metsa korda teha. Siis märkas ta luuda mis oli puu küljepealsee oli võlu luud, aga Puhtu seda  seda ei teadnud. Ta puutus käpaga luuda, aga see kukkus maha. Jänes mõtles, et äkki saaks  luuaga metsa puhtaks teha ta katsetas ütles luuale TEE METS KORDA! Ja oligi mets puhas. Prügihundil kadus äkki jalge eest prügikast ära ja ta ise muutus pehme karvaga heaks hundiks. Nii saigi Kavilda ürgorg puhtaks.

Autorid: Madli ja Taile

Päike

Autorid:Mikk ja Mihkel

Kunagi ammu-ammu valitses maailma kuri vanapagan. Ta oli väga kuri ning ei lubanud päiksel paista.  Selle tõttu ei kasvanud maa peale mitte midagi. Metsavana oli selle tõttu väga õnnetu. Metsavana läks Vanapagana juurde oma muret kurtma ning paluma päikest tagasi. Vanapagan käskis kolm tegu teha, siis ta saab päikse endale.

Esimene käsk oli tuua sisalikumäelt pühasisalik. Metsavana  läks sinna ja ütles pühasisalikule: „Kui sa tuled vanapagana juurde, siis saame me päikse tagasi!“ Pühasisalik on nõus ning nad läksid tagasi vanapagana juurde. Vanapagan ehmus ja andis järgmise käsu. See käsk oli tuua kotkakaljult püha kristall. Ta asus teele, kuid ta ei teadnud täpselt  kuidas kaljule saada. Ta hakkas endamisi vilistama, selle peale lendasid kohale varsed. Metsavana rääkis oma murets ning selgus, et varsed saavad teda aidata. Nad viisid ta kalju tippu kus asus kristall. Metsavana täitis ka selle käsu. Vanapagan ehmatas jällegi ja andis kolmanda käsu.Vanapagan ütles: “Too tulekera, aga ma ei ütle kus see on.“ Aga Metsavana teadis kus kera on. Ta läks selle koopa juurde, kus tulekera asus ja astus koopase. Ta ehmatas väga ja jooksis välja. Seal  oli suur Komodo draakon. Metsavana võttis külma vett ja valas sipelgatele peale, et nad omandaksid võluvõime ning need talle kera tooks. Ta läks koos tulekeraga pagana juurde. Vanapagan vihastas nii hullusti, et vajus maa alla. Peale seda hakkas päike uuesti paistma ning kõik olid rõõmsad.

JUSS JA METSAVAIM

Autorid: Otto ja Rihard

Elas kord Juss ja ta viskas koguaeg prügi maha. Prahi tõttu hakkasid loomad surema. Metsavaim hakkas Jussi kummitama aga Jussike ei muutunud - ta hakkas veel rohkem prügi maha viskama. Metsavaim vihastas ja jättis kirja, et Juss peab metsa korda tegema, sest muidu ei saa metsas ei elada ega käia. Jussike imestas ning ehmus, sest ta ei oska koristada. Juss hakkas koristama. Kuid ta ei jõudnud. Juss palus loomadelt abi,  kuid loomad ei aidanud, sest nad olid nõrgad, sest nad ei saanud midagi süüa. Jussike tõi neile süüa ning palus uuesti abi. Koos tegid nad metss korda ning Juss hakkas loomade eest hoolitsema. Kui ta surnud ei ole, siis hoolitseb ta loomade eest siiani.

7 nippi, kuidas teha kodu puhtaks ohtlikke kemikaale kasutamata

1. Portselan ja keraamilised plaadid

Söögisooda ja vesi: raputa vannitoa või köögi plaatidele natuke soodat ning seejärel puhasta niiske nuustiku või lapiga.
Sidrunimahl ja äädikas: Rasvajäljed ja plekid saab väga edukalt maha sidrunimahla või äädikaga. Pane seda plekile, lase paar minutit seista ning hõõru siis tugeva harjaga maha.
Desinfitseerimiseks: valgendi asemel kasuta hoopis endatehtud vahendit – sega kaks klaasi vett, 3 supilusikat vedelseepi ning 20-30 tilka teepuuõli. Seda lahust võib kasutada ka näiteks köögipindade puhul.

2 . Aknad ja peeglid

Söögiäädikas, vesi ja ajaleht: sega kaks supilusikat söögiäädikat neljas liitris vees ning vala lahus pihustiga pudelisse.

3. Vaibad

Gaseeritud vesi: gaseeritud vesi töötab vaibale sattunud pleki puhul hästi, kui seda kasutada koheselt pärast õnnetust. Selleks vala gaseeritud vesi otse plekile ning kuivada ära näiteks värske kaltsuga. Vee gaasid toovad mustuse vaiba pinnale ning soolad takistavad pleki tekkimist.

4. Puitpõrandad

Puidust põrandaid on küll lihtne tolmuimejaga puhtaks tõmmata, ent niisket pesemist need väga hästi ei talu. Kuidas aga saada põrandat kahjustamata see uuesti kaunilt läikima?

Äädikas: Sega veerand klaasi äädikat umbes liitri sooja veega. Vala see pihustiga pudelisse ning pihusta lahusega värsket kaltsu või käterätti kuni too on kergelt niiske. Seejärel küüri põrand puhtaks.

5. Ohutum ahju puhastamine

Söögisooda ja vesi: kata ahi seest sooda ja vee pastaga ning lase öö läbi seista, seejärel küüri saast maha. Viimistle niiske lapiga.

6. Ummistunud äravoolutorud

Söögisooda ja keev vesi: vala pool tassi soodat probleemsesse äravoolu ning vala sellele otsa kaks tassi keevat vett. Kui sellest ei piisa, vala sooda peale pool tassi äädikat ning sulge äravooluava tihkelt. Sooda ja äädikas hakkavad kokku saades kihisema ning see keemiline protsess aitab ummistuse lahti murda. Seejärel vala peale umbes 4 liitrit keevat vett.

7. Hõbenõud

Hõbe
Alumiiniumfoolium, keev vesi, söögisooda ja sool: pane kraanikausi või suure poti õhja foolium, aseta sellele tuhmunud hõbenõud. Vala peale keev vesi, tass soodat ja törts soola. Lase olla mõned minutid ning tuhmunud pind hakkab uuesti särama.

Vask
Ketšup: Proovi vasest pottide, pannide ja muude esemete säravaks tegemisel nende hõõrumist ketšupiga.

Soovitasime neid nippe meie koristaja Piretile. Ta katsetas neid koolis ning tema kommentaarid olid järgnevad:

• Söögisooda ja vesi köögiplaatide puhastamiseks – töötab küll, aga tülikam kui pihustatav vahend.
• Sidrunimahl ja äädikas – rasva ei eemalda täielikult, lõhn on ebameeldiv. Lastele ka ei sobi, kuna on vänge lõhnaga.
• Desinfitseerimiseks vedelseep ja teepuuõli – teepuuõli sobiks pigem kurgui desifintseerimiseks, köögis eelistan spetsiaalseid vahendeid.
• Söögiäädikas, vesi ja ajaleht – aknad ja peeglid saavad puhtaks. Ajalehtede saamine on keeruline – enamus on ju libedad.
• Gaseeritud vesi vaipade puhastamiseks -  antud pleki puhul ei töötanud, gaseeritud vett on kallis osta.
• Puitpõrandad äädikaga – ei märganud vahet, hais on suur.
• Söögisooda ja vesi -  see meeldis, sest ei sisalda toksilisi aineid, mis on oluline praeahju puhastamisel.
• Ummistunud äravoolutorud soodaga – torusiil on tõhusam, odavam ja kiirem
• Ketšup vasest pottide puhastamiseks  -  ohtlikele kemikaalidele, hea alternatiiv.

Infoleht

Energiasäästunädalal ilmus meil infoleht, kus jagasime nippe energia säästmiseks, vee kokkuhoidmiseks ning jäätmete vähendamiseks. 

Infoleht "Säästukas"

Vestlusringis lastevanematega selgus, et on vaja selgitada ka pakendite märgistusi ja sorteerimist. Meil toimusid vastav töötuba, kus selgitasime mida ja kuidas sorteerida.